Me soovime kasutada teavet, mida me saame ise uurida, et kui aeg tuleb, on kõik vajalikud andmed juba meie käes. Sagedusanalüüs pakub meetodit selle andmete efektiivseks analüüsiks. See tähendab, kui tihti midagi juhtub või esineb. Muutujad aitavad meil paremini aru saada sellest andmest.
Muutujad on need erinevad asjad, mis võivad muutuda ja mida me arvame, et need võivad mõjutada sagedust, kui midagi toimub. Need võivad olla kõik tegurid, mis mõjutavad sündmuse või esinemise tõenäosust. Näiteks, eeldagem, et me oleme huvitatud sellest, millal prakseb teatud linnas. Seda saaks kindlaks teha vaatates, millis on kuu, linnaseisund ja ilm igal aastaajal. Me võime vaadata need muutujad ja teha õpetatud oletusi selle kohta, millohel see võib rohkem praksema.
Kui me oleme huvitatud teatud sündmust, siis soovime teada, millised muutujad mõjutavad seda sündmust. Kui me õpime näiteks, kui tihti inimesed haigeteks muutuvad – need on alamsüsteemid, mis peaksid nägema: vanuse põhjal, sugu põhjal ja tööga seotud. Need olulised tegurid võivad merkusti mõjutada sellest, kui tihti inimesed haigeteks muutuvad.
Me saame kirjeldada ja ennustada vaatlusi, mida me uurime, kasutades muutujaid. Näiteks, kui me soovime teada, kui tihti õpilased saavad hea hinne, oleksid need muutujad: nende õppiajaeg (MILKUL), tundide esinemissagedus (MILLAL) ja osalus haridustöötes. See võimaldab meil aru saada, miks mõned õpilased saavad kõrgemad hinded ja mõned mitte.
Lisaks olukordade kirjeldamisele saame tegurite abil ennustada ka tulevikus sündinud üritusi. Näiteks, kui me uurime inimeste liikumisfreqventsust, võivad nende muutujateks olla vanuserühm, sugu ja kellaaeg. Need tegurid analüüsides saame teada, millal inimesed on kõige enesetundlikumad füüsikaaktiivsusega seotud tegevuste korral.
Näiteks, kui me vaatame, kui tihti inimesed söövad kiirtoitu, siis võiks koostada tabel, mis näitab sulle, millal ja mis päeval nädalas söövad inimesed sellel toitul kõige rohkem. Selle diagrammi vaatamisel koos vanuse, sugu ja tulene taseme info jagab perspektiivi nende asjaomaste tegurite mõju kohta kiirtoituga seotud tarbimise suhtes.
Eksperiment On üks parimaid viise kvaliteetsete tulemuste saamiseks eksperimentide kaudu. Me võime eksperimenteerida, mis tähendab muutujate kontrollimist ja nende mõju uurimist meie uuringule. Kui me näiteks uurime, kui tihti inimesed söövad oma toitumises mahlaprodukte (praegu: ndl.ofer...), siis võivad osalejatel igapäevastata kindlalt määratud mahla kogus ja arvutatakse ka, mitu korda see tegelikult süüdakse.
EN
AR
BG
HR
CS
DA
NL
FI
FR
DE
EL
HI
IT
JA
KO
NO
PL
PT
RO
RU
ES
SV
CA
TL
IW
ID
LV
LT
SR
SK
SL
UK
VI
SQ
ET
GL
HU
MT
TH
TR
